Ajalookonverents „Eesti 1100–1400: aegade muutumises“

14. veebruaril peetakse Viljandi muuseumis arheoloogia- ja ajalookonverents, mis keskendub üleminekule muinasajast keskaega, eriti vallutusjärgsele ajale. Ettekanded hõlmavad nelja sajandit: alates 12. sajandi esimese poole leiutühjusest ja ristiusustamisest kuni Musta Surma järellainete ohvriteni.

Konverentsi otseülekande salvestus on järelvaadatav UTTV-s.

Konverentsi kava

10.00–10.10 Avasõnad: Heiki Valk, Jaak Pihlak

10.10–10.35 Andres Tvauri „12. sajandi esimese poole leiutühjus Eestis. Näiline või tegelik?“

10.35–11.00 Karin Rannaäär „Viltina hilisrauaaegne kalme Saaremaal: matmisviisid kiviringkalmetest laibamatusteni“

11.00–11.25 Kristjan Oad „Mis võisid olla saksasõbralike kohalike ülikute motiivid aastatel 1200–1224“

11.25–11.40 VAHEAEG

11.40–12.05 Heiki Valk „Muinas-Viljandi: lähemas ja kaugemas vaates“

12.05–12.30 Marika Mägi „Valjala maalinn – kirjalike allikate uued tõlgendusvõimalused arheoloogiast lähtuvalt“

12.30–12.55 Mihkel Mäesalu „Taani Hindamisraamatu Eestimaa nimistud ja kohalik ühiskond ristisõja järel: palju küsimusi, vähe vastuseid“

12.55–14.15 LÕUNA

14.15–14.40 Kristo Siig „Kes on sellest peekrist joonud? Muinaslinnuste edasikestmisest ja vasallidest Taani-aegses Põhja-Eestis“

14.40–15.05 Ave Matsin „Muinasrõivad keskaegsetel ääremaadel: leiud Siksälä kalmest“

15.05–15.35 Kersti Markus ja Kaarel Sikk „Eesti vanemate kirikute asukohavalikust: maastik ja nähtavusanalüüs“

15.35–15.50 VAHEAEG

15.50–16.15 Marie Anna Blehner „Loosi külakalmistu: perifeerne rahvas Vastseliina külje all“

16.15–16.40 Martin Malve „Musta Surma järellaine ohvrid: Otepää katkukalmistult leitud luustikest“

16.40–…      AruteluESTERRA logo

Konverentsi korraldavad uurimisprojekt „Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931), Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja Viljandi Muuseum.

Ettekandeõhtu Viljandi muusikakooli ajaloost

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 16 algava Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu teemaks on Viljandi muusikakool. Selle linnale olulise asutuse huvitavast ajaloost kõneleb ja näitab arvukalt fotosid kooli kauaaegne õpetaja Maret Tomson.

Juttu tuleb sellest, miks kool avati alles kolmandal katsel 1945. aastal, kes olid esimesed õpetajad, milliseid pille ja lugusid mängiti ning kuidas saadi hakkama tollaste ideoloogiliste nõudmistega. Meenutatakse näidislastemuusikakooli nime saamist 1980. aastal ja mida see koolile kaasa tõi. Tutvustatakse kooli esinduskollektiivide Viljandi noorte sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri loomist ning tähtsust muusikakooli arengus.

Kool tähistab peatselt oma 80. tegevusaastat. Tähtpäeva eel valmis raamat „Viljandi muusikakool 1945–2022“, mille Maret Tomson koostas arhiivimaterjalide ning endiste pedagoogide ja vilistlaste meenutuste põhjal. Raamat on müügil samal õhtul muuseumis ja edaspidi muusikakoolis sularaha eest (25 €).

Raamatu kaanepilt
Raamatu kaanepilt. Kujundaja Katrin Kaev, foto Maris Tomba.

 

Arheoloogiliste välitööde näitus

Muuseumi teisel korrusel saab 15. jaanuarist alates tutvuda Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitusega, mis tutvustab 2023. aasta olulisemaid arheoloogilisi välitöid. Teiste seas puudutab üks stend ka Viljandit, kus Suusahüppemäel uuriti piiramisrajatiste servaala.

Muinsuskaitseameti andmetel tehti Eestis toona 230 arheoloogilist uuringut. Näituse stendidele on neist valitud 19, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetes linnustes, asulakohtades kui ka kesk- ja uusaegsetes linnades ning merel tehtud uuringud.

Näitus autoriteks on arheoloogid, sisutoimetajad olid Arvi Haak Tartu Linnamuuseumist ja Ulla Kadakas Eesti Ajaloomuuseumist. Keeletoimetaja oli Hille Saluäär ja kujundaja Jaana Ratas. Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ning arheoloogiaettevõtted Arheoloogiakeskus, OÜ Arheograator, OÜ Arheox ja OÜ Muinasprojekt.

Näitus jääb avatuks 29. märtsini 2025.

Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2023“

Loeng toidukultuuri vanemast ajaloost

15. jaanuaril kell 16 saab muuseumis heita pilgu eesti toidukultuuri vanemasse ajalukku arheokeemik Ester Orase ettekande vahendusel. Mineviku toidutavasid ja -kultuuri avav loeng kuulub näituse „Laua ümber koos“ publikuprogrammi.

Ettekanne avab kuulajatele, kuidas arheoloogilised leiud aitavad mõista toonaste inimeste toiduvalikut. Erinevate ajastute leidudest selgub, miks pidulaual peab olema kala, kui vana on must leib, kuidas on lood laktoositalumatusega ning kas meeste ja naiste toidueelistused erinesid muinasajal. Vaadeldakse peamisi toitumisega seotud arheoloogilisi allikaid, nende uurimisvõimalusi ja tehakse tutvust uudse biomolekulaararheoloogia uurimissuunaga.

Loeng pakub värskeid teadmisi ja uusi vaatenurki, mis seovad meie mineviku toidutraditsioonid tänapäeva tähendustega.

Olete oodatud!

Pääse 5 € või muuseumikaardiga.

Ester Orase loeng Mida inimesed vanasti sõid?

Pühade aeg ja jõulusoovid

Muuseum on jõulupühade nädalal avatud 27.–28. detsembril 2024 ja alates 2. jaanuarist 2025 taas teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Pühadesoovi kirjutasime muuseumi jõulukaardile allpool.

Lossimägede talvise vaatega foto ja kiri: Kauneid pühi ja rõõmurikast uut aastat!
Kaardil on Viljandi lossimägede vaade 1930. aasta paiku. Jaan Rieti foto, VMF 313:387