Mälestused kogutud

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond korraldasid 2019. aasta kevadel Viljandimaad puudutavate mälestuste kogumise. Oodatud olid mälestused majast, tänavast või külast ning seal elanud ja töötanud inimestest läbi aegade.

Võrreldes varasemate korjetega oli tänavu kirjutajaid rohkem ja loodki olid pikemad, kokku laekus 776 lehekülge 13 autorilt.

Hillar Mutli „Aimla küla lugu”
Asta Eirand „Kungla rahvas”
Anu Röömel „Viljandi, Kiriku 6”
Marna Krabbi „Timmo talu”
Helmi Remmelgas- Avasalu „Ühe perekonna kroonika”
Aino Kaelas-Kangur „Kadrina (Oti) küla”
Raja Aardevälja „Piima talu lood”
Veera Lauk „Mälestuste luugid lahti, kinni…”
Mare Kroll „Tikuvabrik jt”
Maret Iila „Arumetsa algkooli koduküla”
Ave Abroi „Ühe maja päästmise lugu”
Asta Laansoo „Lapsepõlve mälestused”
Aave Päeva „Liua talu“

Teemavalikul võtsid korraldajad eeskujuks varasema Heino Metsamärdi kirjutise Kunderi tänava majade ja nende elanike kohta. Sel aastal lisandusidki mälestused Kalda puiestee ja Kungla tänava kohta, Mare Krolli loos on juttu Inglise tänavast ning Veera Lauk kirjeldab Jämejala asulat. Samuti laekus kahe Viljandi maja lugu.

Korraldajad tänavad kõiki autoreid nende panuse eest. Kuigi mõni lugu vajaks veidi täiustamist, teine jälle ebatäpsuse parandamist, on kõigi üle hea meel.

Žürii hindas kõrgelt Hillar Mutli „Aimla küla lugu“, mis vaatleb kogu küla rahvast ja nende tegemisi, ning Aave Päeva „Liua talu“. Mõlemad paistavad silma põhjalikkusega ja põimivad ajaloolisi materjale mälestustega. Esimeses on kirjeldatud tervet küla, teises ühe talu ja perega seotud lugu. Järgmisena tõsteti esile Raja Aardevälja ja Asta Laansoo kirjapandut, mis annavad mitmesugust teavet taluelust. Eriliseks nimetati Veera Laugi piltide vahendusel edasi antud lugu. Kui tavaliselt pildid rikastavad teksti, siis siin on pigem vastupidi.

Kirja pandud mälestused säilitatakse muuseumi raamatukogus, mille lugemissaalis saab nendega kohapeal tutvuda.

Loodetavasti sai mõnigi kirjutaja innustust jätkamiseks. Mälestuste kirjutamisel ei ole õigeid ega valesid lähenemisnurki ja iga panus on oluline.

Kirjutamiseni!

Mälestuste kirjutajate tänamine
Mälestuste kirjutajate tänamine 17. mail 2019 muuseumi lugemissaalis

Muuseumiöös on mustreid

Täname kõiki kohaletulnuid!

2019. aasta muuseumiööl külastas Viljandi Muuseumi 912 inimest, neist 627 täiskasvanut ja 285 last. Lisaks 3 koera. Fotomeenutus Facebookis.

Helilooja Mart Saare majamuuseumi Hüpassaares külastas 32 inimest, sh 7 last.


18. mail peetakse taas üle-euroopalist muuseumiööd, mis Eestis kannab seekord pealkirja „Öös on mustreid“. Programmis osalevad mäluasutused avavad muuseumiööl oma uksed kell 18–23 ning sissepääs on tasuta.

Viljandi Muuseumis ootab avastamist ajamustritest rikas püsinäitus, mille kohta saab täita otsimismängu (lehe saab muuseumi kassast). Eksponaatide kohta jagavad teavet muuseumi kuraatorid.

Laste ja teiste soovijatega joonistame ja värvime erinevaid mustreid, millest valmivad kas rinnamärgid või külmkapimagnetid (märgi valmistamine maksab 1 €).

Näitusetoas on avatud Birgit Vaarandi fotonäitus-müük „Mitmepalgeline meri“ ja teisel korrusel on vaatamiseks Vello Liivi fotonäitus „Kevadseened“ ühes väljapanekuga kevadpüha teemal.

Muuseumipood pakub Anu Raua loodud mustriloomi.

Viljandis on muuseumiööl avatud veel: Vana veetorn, Kondase keskus, Lennukitehas, R. Paul Firnhaberi kodugalerii-muuseum Imagi.

Viljandimaal on avatud: Abja muuseum, Heimtali muuseum, helilooja Mart Saare muuseum Hüpassaares, heliloojate Kappide muuseum Suure-Jaanis, Mõisaküla muuseum, Suure-Kõpu mõis ja Sürgavere ilmaradari torn (vajalik eelregistreerimine).

Vaata lisa: www.muuseumiöö.ee

Muuseumiöö 2019

Muinsuskaitsekuu ettekandeõhtu Viljandi tänavatest ja Mani saarest

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 16 peetakse muuseumi lugemissaalis taas ettekandeõhtu.

Ettekannete kava

Monika Vestman Ulica, zaule ja droga pilguheit Viljandi keskaegsetele linnatänavatele;

Heli Grosberg – Viljandi kaartidel;

Heiki Raudla – Huvitavaid fakte Viljandi tänavatest;

Siiri Hubbart – Kuningata kuningriik Iiri meres – Mani saar.

Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb hoovi kaudu. Kõik huvilised on oodatud.

Korraldavad Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus ja Viljandi Muuseumi Sõprade Selts.

Lisateave: Heiki Raudla, tel 528 4149

"Viljandi juht ja linna plaan" E. Leokese kirjastus 1931
Viljandi juht ja linna plaan, E. Leokese kirjastus 1931

Muuseumi sai aastaks skulptuuri „Lehelugeja“ omanikuks

Ajalehe Sakala ajakirjanikud valisid veebruaris Viljandi muuseumi üksmeelselt Sakala sõbraks tunnustamaks sujuvat koostööd ja igakülgset abi. Kuigi muuseumi teadmisi ja materjale vajavad reporterid sageli, oli mäluasutus eelmisel aastal Sakalale eriti suureks toeks lehe 140. aastapäevaga seotud näituse korraldamisel.

16. aprillil andis kuju muuseumile üle eelmine tiitliomanik Kalvi Märtin.

„Lehelugeja“ kuju
„Lehelugeja“ kuju on vorminud kunstnik Kersti Rattus.

Viited
https://sakala.postimees.ee/6570977/saladust-peitnud-lehelugeja-vahetas-omanikku
https://sakala.postimees.ee/6523483/sakala-valis-aasta-sopra-ja-vaenlast

Kevadseente näitus ja ideed munadepühaks

16. aprillist 25. maini on Viljandi muuseumis avatud Vello Liivi fotonäitus „Kevadseened“, mida rikastab kevadpühast ajendatud väljapanek muuseumi kogudes leiduvatest linnumunadest ja -pesadest ning temaatilised postkaardid.

Vaade näituseruumi
Vaade näituseruumi

Kui tavaliselt ollakse harjutud seenel käima sügisel, siis tõelised seenesõbrad teavad, et lahtiste silmadega tasub metsas ringi liikuda igal aastaajal. Kevadseente viljakehade varase ilmumise taga on seeneniidistiku tõhus varuainete kogumine juba eelmisel sügisel ning viljakeha arenguks vajaliku niiskuse ja soojuse olemasolu. Et kevadises seenemetsas mitte hätta jääda, tasub tulla muuseumisse vaatama, millised seeneliike hetkel looduses üldse leida võib – nii lihtsalt silmarõõmu pakkuvaid kui ka häid söögiseeni. Nii korjamisel kui söögiks tarvitamisel tasub järgida põhimõtet korjata vaid korjajale tuntud ja söögiks kõlblikke seeni.

Lisaks saavad külastajad tutvuda kevadpühadest ajendatud väljapanekuga, mille keskne teema on muna – elu, sünni ja õnne sümbol. Muuseumikogu linnumunade ja pesade kõrval saavad külastajad arvata ära, milliste looduslike vahenditega on muuseumi lihavõttelauda kaunistavad munad värvitud, mängida munamänge, uudistada lihavõttekaarte ja ajakirjas Eesti Naine ilmunud maitsvate toitude retsepte ja lauakatmise õpetust.

Rõõmustagem selle erilise ja imelise aja üle looduses!

Kevadpüha postkaart, VMF 518:1009
Kevadpüha postkaart 1930. aastatest. VMF 518: 1009

Muuseumi näitusemaja on aprillis avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17 ning alates maist iga päev kell 11–18.