Edith Karlsoni ja Gregor Tauli avalik vestlus

9. septembril kell 16 peavad Viljandi muuseumis avaliku vestluse näituse „Lemmikud“ publikuprogrammis skulptor Edith Karlson ning kriitik, kunstiajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud Gregor Taul. Vestlus kannab pealkirja „Draama on sinu peas“.*

Vesteldakse Karlsoni loomingu, seda tagant tõukavate impulsside, inspiratsiooni, töömeetodite ja kunstniku töö ning rolli üle kaasaegses ühiskonnas laiemalt. Arutletakse muu hulgas, millisena paistab neile tänane Viljandi ning mis on ühe maakonnamuuseumi roll kaasajal.

Vestlus kestab orienteerivalt poolteist tundi. Sissepääs muuseumipiletiga.

Edith Karlson Viljandi Muuseumis

Lisaks vestlusele muuseumis kohtub Edith Karlson sel nädalal Viljandi gümnaasiumi, kultuuriakadeemia ja kunstikooli õpilastega, tutvustades oma loomingut, loomeprotsessi ning kaasaegse kunstniku elukutset laiemalt.

Edith Karlson on üks Eesti kaasaegse kunsti väljal aktiivsemalt tegutsevaid kunstnikke, kelle käekirja iseloomustab robustne materjalikäsitlus ja suuremõõtmelisus. Tihti esinevad tema loomingus koerad, dinosaurused, linnud ja maod, aga ka inimesed. Kunstnikku huvitab võõrikus, terve ruumi hõivamine, allasurutud hirmud ja tungid.

Projekti „Kunstnikud kogudes“ raames viibis Karlson möödunud kevadel residentuuris Viljandi muuseumis, tutvudes püsiekspositsiooni ja kogude ning koguhoidjatega. Karlson palus neil valida ühe objekti ning salvestada selle kohta põhjendus, miks see koguhoidjatele oluline on. Kuulates lugusid, teadmata täpselt, milline museaal selle aluseks on, lõi Karlson skulptuurid: valged, suured abstraktsed vormid, mis püsiekspositsiooni keskel esitavad salvestatud lugusid. Näitus on muuseumis avatud kuni 24. septembrini 2022.

* „Draama on sinu peas“ oli Edith Karlsoni näitusesari aastatel 2012–2013.

Loenguõhtu vanadest taluaia taimedest

Muuseum kutsub 19. mail kell 16 Anneli Banneri loengule „Vanad taluaia taimed – mis nad on ja kuidas neid kasvatada“.

Igal kevadel peibutavad aiaärid ja seemnepoed aiapidajaid uute ja eriliste taimesortidega. Vanad ja äraproovitud aiataimed tunduvad nende kõrval tavalised ja kipuvad unustusehõlma vajuma. Loenguõhtul tuleb juttu sellest, mis on pärandtaimed ja mille poolest nad väärtuslikud on. Tuletame meelde, milliseid ilu- ja tarbetaimi kasvatasid meie emad ja vanaemad ning vaatame, kuidas nad seda tegid.

Anneli Banner töötab Eesti Vabaõhumuuseumis püsinäituse kuraatorina. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2019. aastal ilmus tema raamat „Eesti aia ajalugu“, mis võtab kokku Eesti taluaianduse alguse. Seda tegevust on tunnustatud Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemiaga.

Loengul saab osaleda muuseumipääsmega.

Toetab Viljandi linnavalitsus.

Taluaed

Kuraatorituur tsaariaja näitusel

Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on näitusel „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ kuraatorituur, kus näituse koostajad Ain-Andris Vislapuu ja Herki Helves tutvustavad näitusel kajastatud perioodi Viljandi elu-olus sõnas ja pildis.

Tuuril saab osaleda muuseumipiletiga.

Tsaariaja näituse tutvustus

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ on avatud laupäeva, 9. aprillini 2022. Muuseumi näitusemaja saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Näituse koostamist ja publikuprogrammi toetas Viljandi linnavalitsus.

Loeng tsaariaegsetest postkaartidest

Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ publikuprogrammis esineb neljapäeval, 31. märtsil kell 16 Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael loenguga tsaariaegsetest õnnitluskaartidest.

Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aasta 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt.

Loeng annab ülevaate Eesti postkaardiajaloost, asetades rõhu tsaariaegsetele õnnitluskaartidele. Kaardi saatmise puhuks olid ülestõusmispühad, nelipühad, jõulud, aastavahetus ja perekondlikud tähtpäevad. Juttu tuleb ka 1920.–1930. aastatel levinud amorpostist. Slaidiprogrammi on rikastatud näidetega Viljandi linnast ja maakonnast.

Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Osalejatel palume kanda maski.

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ jääb avatuks 9. aprillini 2022. Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on tulekul näituse kuraatorituur.

Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitust ja sellega kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.

Postkaart Posti tänava vaatega
Ado Tõllasepa kirjastuse postkaart Posti tänava vaatega, saadetud Viljandist sõjaväeosasse Omskis 9. augustil 1904. Servale on kirjutatud salm:

Nüüd mehed olgem tugewad
Üks kibe tund on käes!
Teid kutsub sõtta sõjahääl
Ja kõik mis Teil on armas weel
Jäi Teist nüüd järele.

Loeng tsaariaegsest kunstielust

Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ publikuprogrammi viimases loengus esineb neljapäeval, 9. detsembril kell 16 kunstiajaloolane Reet Mark, kes kõneleb kunstielust 20. sajandi algul.

Loengul tuleb vaatluse alla perioodi kunstielu ja see, millist kunsti võis leida tollastes Eesti kodudes. Käsitlemist leiab ka aastatel 1917–1918 tegutsenud esimene kunstirühmitus Vikerla.

Reet Mark on kunstiajaloolane, kes töötab Eesti Rahva Muuseumis produtsendina ja on varem juhtinud Tartu Kunstimuuseumi. Ta on kureerinud mitmeid näitusi, avaldanud teadusartikleid ja koostanud kunstiraamatu Viljandi kunstnikust Villem Ormissonist. Teda on tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.

Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Muuseumi külastamisel palume esitada COVID tõend koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda maski.

Näitust „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ soovitame külastada enne loengut. Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2022, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitust ja sellega kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.

Loengu reklaam
Fotol on Jaan Riet jäädvustanud 1911. aastal Lossimägedes maaliva kunstniku Rudolf Lepiku (VMF 424: 978).