Näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“

Neljapäeval, 3. novembril kell 12 avati muuseumis näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“, mis on pühendatud kunstniku 130. sünniaastapäevale ja vaatleb kunstniku sidemeid Viljandimaaga.

Villem Ormisson (1892–1941) on Eesti 20. sajandi alguse modernistide seas väljapaistvamaid koloriste. Looduses liikumine ja seal toimuva jälgimine oli Ormissonile ilmselt sügavalt loomuomane ja sai tema tegutsemisviisiks ka kunstis. Maastiku kõrval toob näitus esile näiteid kunstniku Viljandi-aegsest loomingust, sealhulgas natüürmorte ja portreesid. Sel perioodil avanev rikkalik pildimaailm on tema loomingus värvikirevamaid etappe. Maalide kõrval kajastab Ormissoni sidet Viljandiga valik fotosid.

Näituseruumi vaade

Väikesele, kuid sisutihedale näitusele on jõudnud teosed Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Viljandi Muuseumi kunstikogust ja erakogust. Fotod on pärit Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Rahvusarhiivist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

Näituse kuraator on Liis Pählapuu ja kujundaja Herki Helves.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linnavalitsus.

Näitus on avatud 25. märtsini 2023 ja muuseum teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Plakatil on Villem Ormissoni õlimaal „Maastik majadega“ (1919),
VM 1402 K.

Friedrich Kuhlbarsi mininäitus

Raamatukogude teema-aasta 2022 puhul esitame näitusemajas muuseumi raamatukogu põhjal koostatud mininäitusi. Aasta esimesel poolele olnud Hans Leokese tutvustusele järgneb oktoobrist avatud Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) elu kajastav väljapanek.

Luuletaja, lastekirjanik ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars sündis 17. augustil 1841 Tartumaal Sangaste kihelkonnas koolmeistri pojana. Ta õppis Tartus elementaarkoolis ja kreiskoolis ning õpetajate seminaris. Tööle asus koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal. 1862 sai ta koha saksakeelses Viljandi poeglaste algkoolis ning valiti hiljem selle juhatajaks. Venestusajal, 1895. aastal tagandati ta koolijuhataja kohalt vähese vene keele oskuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba kirjamees, kes tegeles koduloo uurimise ja luuletuste kirjutamisega. Ta suri 28. jaanuaril 1924 ja maeti Viljandi Vanale kalmistule.

Kuhlbars kasutas pseudonüümi Villi Andi, mis on tuletatud Viljandi linna nimest. Tema esimene raamat oli murdekeelne „Wastse laulo ja kannel“ (1863), millele järgnes lauluõpik lastele „Laulik koolis ja kodus“. Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatud koorilaulude tekstideks. Tuntud on ka Kuhlbarsi lasteluule, eriti „Teele, teele kurekesed!“.

Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Koidulat kirjutas ta luulet isamaa ülistuseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus „Vanemuine“, üldtuntud rahvaliku lauluna „Kui Kungla rahvas kuldsel aal…“ (1869).

Kuhlbars oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja asutamiskoosolekul määrati ta seltsi juhatusse vastutamaks seltsi raamatukogu eest. Samuti juhatas ta Koidu seltsi laulukoori ning kirjutas selle tunnuslaulu „Koit“.

Mininäitusel on ühel laual välja pandud Kuhlbarsi raamatuid muuseumi raamatukogust ja tema auks tehtud trükiseid. Neid täiendab 75 aasta juubelil Friedrich Kuhlbarsi peetud tagasivaatavat kõne sisaldav vihik (PDF).

Friedrich Kuhlbars oma korteris
Friedrich Kuhlbars 80-aastasena oma korteris töölaua taga. VMF 424: 493.
Kuhlbarsi korteri vaade
Kuhlbarsi korteri vaade. VMF 424: 342. Jaan Rieti fotod.

Teavet maja kohta, kus Kuhlbars elas, saab lugeda kultuurimälestiste registrist.

Gümnaasiumi õpilastööde näitus „Noorte linn“

Teisipäeval, 20. septembril kell 16.30 avatakse muuseumis gümnaasiumi õpilastööde näitus „Noorte linn“, mis avab Viljandit noorte pilgu läbi vaadatuna.

Äsja 10-aastaseks saanud Viljandi Gümnaasiumi õppekavas on kursus „Viljandi kultuuri- ja kunstilugu“, mis käsitleb arhitektuuri, teatrit ja muuseumi, ajalugu ja sündmusi. Uuritakse, kuidas on olnud ja mis on muutunud. Mööda linna kõndides saadakse tuttavaks majade looga ja mõjukate isikute elukäiguga. Viimase jalutuskäigu ajal pildistatu põhjal valmis näituse suur seinapilt, mis teeb mõtteliselt jälgitavaks teekonna, mida mööda kulgeti.

Näitus on jätk gümnaasiumi varasemale kodulinna tutvustavale väljapanekule muuseumis ja näitab ka varem selle kursuse jooksul valminud töid. Nendes on jälgitud teemade kaupa ümbritsevat või seotud loomingut noorte jaoks tähtsamate paikade kujutamisega. Gümnasistide loodud põnevatele seostele lisaks saab näitusekülastaja kaasa mõtte, kuidas märgata seda, mida iga päev taustana näeme, aga sageli ei teadvusta.

Näitus on avatud 29. oktoobrini ja muuseumi saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Plakat "Noorte linn"

Edith Karlsoni ja Gregor Tauli avalik vestlus

9. septembril kell 16 peavad Viljandi muuseumis avaliku vestluse näituse „Lemmikud“ publikuprogrammis skulptor Edith Karlson ning kriitik, kunstiajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud Gregor Taul. Vestlus kannab pealkirja „Draama on sinu peas“.*

Vesteldakse Karlsoni loomingu, seda tagant tõukavate impulsside, inspiratsiooni, töömeetodite ja kunstniku töö ning rolli üle kaasaegses ühiskonnas laiemalt. Arutletakse muu hulgas, millisena paistab neile tänane Viljandi ning mis on ühe maakonnamuuseumi roll kaasajal.

Vestlus kestab orienteerivalt poolteist tundi. Sissepääs muuseumipiletiga.

Edith Karlson Viljandi Muuseumis

Lisaks vestlusele muuseumis kohtub Edith Karlson sel nädalal Viljandi gümnaasiumi, kultuuriakadeemia ja kunstikooli õpilastega, tutvustades oma loomingut, loomeprotsessi ning kaasaegse kunstniku elukutset laiemalt.

Edith Karlson on üks Eesti kaasaegse kunsti väljal aktiivsemalt tegutsevaid kunstnikke, kelle käekirja iseloomustab robustne materjalikäsitlus ja suuremõõtmelisus. Tihti esinevad tema loomingus koerad, dinosaurused, linnud ja maod, aga ka inimesed. Kunstnikku huvitab võõrikus, terve ruumi hõivamine, allasurutud hirmud ja tungid.

Projekti „Kunstnikud kogudes“ raames viibis Karlson möödunud kevadel residentuuris Viljandi muuseumis, tutvudes püsiekspositsiooni ja kogude ning koguhoidjatega. Karlson palus neil valida ühe objekti ning salvestada selle kohta põhjendus, miks see koguhoidjatele oluline on. Kuulates lugusid, teadmata täpselt, milline museaal selle aluseks on, lõi Karlson skulptuurid: valged, suured abstraktsed vormid, mis püsiekspositsiooni keskel esitavad salvestatud lugusid. Näitus on muuseumis avatud kuni 24. septembrini 2022.

* „Draama on sinu peas“ oli Edith Karlsoni näitusesari aastatel 2012–2013.

Kultuuriakadeemia tudengite näitus „Pärand haagib“

Teisipäeval, 21. juunil kell 13 avatakse muuseumis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili ja metallitöö eriala üliõpilaste õppetöö praktilist osa tutvustav näitus „Pärand haagib“.

Peamiselt 2022. aasta lõpetajate töödest koosnev väljapanek kajastab tudengite nägemust oma rollist infokandjatena mineviku ja oleviku vahel. Esitletakse nii õppetöö käigus tehtud kui lõputööna valminud esemeid: vaipu, rõivakomplekte, ehteid ja tööriistu. Lisaks saab muuseumi seintel olevate vaatmike abil tänavuste lõputöödega lähemalt tutvuda.

Näitus „Pärand haagib“

Näituse kuraatori ja TÜ VKA rahvusliku tekstiili eriala õppejõu Diana Tuuliku hinnangul võivad väärtushinnangud aja kulgedes muutuda ja kultuuripärand täieneda. „Siin ja praegu on see ühtekuuluvuse näitaja mineviku ja tänapäeva vahel,” sõnas Tuulik. „Kultuuripärandi käsitlust ajateljel sümboliseerivad ka selle aasta tekstiilitudengite lõputööd, ulatudes keskajast tänapäeva – keskaegse naise villase kuue rekonstruktsioonist arheoloogiliste leidude põhjal kuni tänapäeva jätkusuutliku disainini meeste moes.”

„Näitus esitleb pärandtehnoloogia üliõpilaste käelist osavust,” lisas näituse kuraator ja TÜ VKA rahvusliku metallitöö eriala õppejõud Eilve Manglus. Tema sõnul esindab väljapanekul rahvusliku metallitöö eriala väga eriilmelised tööd: erinevaid tehnoloogiaid ja kujundusvõtteid kasutades valminud unikaalehted ja tööriistad, aga ka üliõpilaste enda kavandatud ja kujundatud tarbevormid ja objektid.

Näitust korraldab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia. Väljapanek on külastajale avatud 17. septembrini teisipäevast laupäevani kella 10–17. Muuseumi üksikpilet maksab 4 €, sooduspilet õpilastele 2 € ning perepilet 8 €.

Plakat „Pärand haagib“