Posted on

Viljandimaa vabadussammaste raamat

Võidupühal, 23. juunil taasavatakse Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tähtpäeva puhul ilmub Jaak Pihlaku koostatud teatmeteos „Viljandimaa Vabadussammas“, mis annab põhjaliku ja pildirohke ülevaate monumendi rajamisest, purustamisest ning aastakümneid kestnud taassünnist. Samuti on kirja pandud teiste ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal püstitatud, hävitatud ja taastatud või teostamata jäänud Vabadussõja mälestusmärkide lood koos fotodega. Teose mahukama osa moodustavad Viljandimaaga seotud 876 Vabadussõjas langenu elulood, mida ilmestavad portreefotod, leinateated ning hauatähiste jäädvustused. Raamatust leiab ka mälestussamba taastamise heaks annetanute nimekirja. Lisatud on kasutatud allikate, kirjanduse ja perioodika loend, samuti kohanimede võrdlus ning ingliskeelne kokkuvõte.

Kõvakaaneline raamat „Viljandimaa Vabadussammas“ sisaldab 464 lehekülge. Raamatut saab osta muuseumist, kassa on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. Hind muuseumipoes on 55 €.

Raamatu „Viljandimaa Vabadussammas“ kaas

Raamatu esmaesitlus (kutsetega) toimub Võidupühal, 23. juunil kell 9.45 (pärast mälestussamba avamist) Viljandi mõisahoone Schloss Fellin suures saalis Tasuja puiestee 4.

Posted on

Raamatu „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“ esitlus

Laupäeval, 28. novembril kell 12 esitleb Jaak Pihlak Viljandi muuseumi lugemissaalis oma raamatut „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“.

Monograafia annab ülevaate Vabadussõjas langenud Eesti rahvaväe ohvitseridest ja 1. detsembril 1924 kommunistlike mässajate tapetud Eesti sõjaväe juhtidest, lisaks kindralmajor Johan Undist, kes suri tõenäoliselt kommunistliku mõrtsuka atentaadis saadud vigastustesse sügaval rahuajal. Koguteose üldosas käsitletakse ohvitseride päritolu, hariduse ja Vabadussõjaga seonduvaid üksikasju ning esitatakse kokkuvõte nende langemise, matmise ja mälestuse jäädvustamise kohta. Raamatu mahukam osa on ohvitseride elulood, millele on lisatud tollases perioodikas ilmunud kirjutised nende langemisest või matusetalitusest. Teos on illustreeritud arvukate fotodega, millest paljud avaldatakse esimest korda. Lisatud on kasutatud allikate, kirjanduse ja perioodika loend, samuti kohanimede võrdlus ning ingliskeelne lühikokkuvõte.

Raamatu „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“ kaas

Kõvaköide 30 cm, 328 lk
ISBN 9789949928682
Hind 15 € (müügil alates 28.11.2020)

Raamatu kirjastasid Viljandi Muuseum ja Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus. Toimetaja oli Ain-Andris Vislapuu, keeletoimetaja Maarja Möldre, kokkuvõtte inglise keelde tõlkija Ann Kuslap, kujundaja ja küljendaja Herki Helves. Väljaandmist toetas Eesti Sõjamuuseum.

Muuseumi lugemissaali pääseb hoovist (värav asub aadressil Lossi 14, Viljandi). Korraldajad paluvad järgida kehtestatud nõudeid seoses COVID-19 levikuga. Siseruumi üritustel palume kanda maski.

Posted on

Koguteose „Eesti Vabadussõja ajalugu“ esitlus

21. veebruaril kell 14 esitletakse Viljandi muuseumi näitusemajas kaheosalist koguteost „Eesti Vabadussõja ajalugu“.

Esineb raamatu koostaja ja toimetaja ajaloolane Lauri Vahtre. Talle esitab küsimusi sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Vabadussõjaaegsete lauludega loob meeleolu ansambel Põldsepp ja Pojad.

Raamatukomplekti saab kohapeal osta hinnaga 40 eurot.

„Eesti Vabadussõja ajalugu“
Lisateave kirjastuse Varrak kodulehel:  varrak.ee/raamatud/komplekt-eesti-vabadussoja-ajalugu-i-ja-ii-osa

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajaloo“ esimene köide annab ülevaate Vabadussõja eeloost ja olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mida võiks nimetada sõjaks Eesti pärast. Teine käsitleb sõda rahu nimel – võitlusi väljaspool Eesti piire. Omaette peatüki moodustab võitlus Landeswehriga, samuti käsitletakse Tartu rahuläbirääkimisi. Lisaks sõjakirjeldustele antakse ülevaade ka tagalast, samuti vaenlase poolel ja mujal Ida-Euroopas ning rahvusvahelises elus toimunu kohta, lisaks käsitletakse Vabadussõja pärandit. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Kohtumiseni esitlusel!

Lisateave: Jaak Pihlak, tel 501 5069, jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee

Posted on

Kunstiraamatu „Viljandi motiiv“ esitlus

20. veebruaril kell 16 esitleme muuseumis Mari Vallikivi raamatut „Viljandi motiiv“.

Raamatu „Viljandi motiiv“ kaas
Raamatu kaanel on kujutatud Juhan Muks maal „Viljandi” (1971) Tartu kunstimuuseumi kogust

Raamat tutvustab Viljandi jäädvustusi kunstis 104 teosega 49 autorilt, mida täiendavad raamatu autori tekstid eesti ja inglise keeles.

Kuigi võime mõelda, et Viljandi on tavaline väikelinn, üllatab kunstiajalugu rohkete Viljandi jäädvustustega. Teostel on kujutatud siinseid iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, orust kerkiva linna siluett või vanalinna tornid. See on valik loojatelt, kes on Viljandist pärit, siit läbi rännanud, siin lühemat või pikemat aega elanud või Viljandiga seotud tellimusi täitnud. Rohkem kui kahe sajandi jooksul loodud kunstiteostes kajastub ilmekalt linna muutumine.

Raamatus leiavad põgusat kajastust ka kunstnike omavahelised suhted, loomeelu raskused, eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad ja -ideoloogiad.

Raamatu andsid välja Viljandi muuseum ja Kondase keskus, selle toimetas Tiina Sarv, tõlkis Ann Kuslap ja kujundas Katrin Kaev. Väljaandmist toetasid Viljandi linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital.

Kõvakaaneline trükis sisaldab 208 lehekülge, tekst on eesti ja inglise keeles ning raamat sisaldab nimeregistrit. Trükise mõõdud on 21,5 x 26 cm, ISBN 978-9949-9286-7-5.

Raamat on müügil Viljandi muuseumis ja Kondase keskuses hinnaga 30 €.

28. märtsini 2020 saab vaadata ka Viljandi muuseumi kunstikogu näitust „Viljandi motiiv“. Näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Posted on

Näituse avamine ja raamatuesitlus

Olete oodatud 18. detsembril kell 13 muuseumi näitusemajja, kus avame kunstinäituse „Viljandi motiiv“ ja esitleme muuseumi toimetiste VIII osa.

Näitus tutvustab Viljandist pärit, siin elanud ja tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Samuti kajastab see eri ajajärkude kunstiarusaamu, valitsevaid ideoloogiaid ja ühe väikelinna muutumist ajas.  Näitus „Viljandi motiiv“ jääb avatuks 28. märtsini 2020.

Esitletav raamat „Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis. II osa. Eesti Vabariigi taastamine ja areng 1988–2018“ on muuseumi kahekümnes jätkväljaanne.

Elmar Kitse õlimaal „Vaade Huntaugumäelt järvele ja linnale“ (1956)
Elmar Kitse õlimaal „Vaade Huntaugumäelt järvele ja linnale“ (1956)