Viljandi muuseumi Tõrukoda kutsub reedel, 11. oktoobril kell 16.30 pärandtoidu valmistamise õpituppa, mida juhendab ajalooõpetaja ja hobikokk Grete Sirge. Õpituba kuulub näituse „Laua ümber koos“ juurde.
4. oktoobril kell 16 on muuseumi Tõrukojaspäranduspeo töötoana Grete kokakool noortele, kus hobikokk Grete Sirge käe all valmivad toidud, mis olid populaarsed 1930. aastatel. Ja üllatus-üllatus! Seda, mida sööme tänapäeval pidulauas, söödi ka peaaegu 100 aastat tagasi.
Menüüs on eelroog, pearoog ja magustoit. Lõpuks saavad osalised valminud hea ja parema ära süüa.
Töötuba kestab 3 tundi ja pääse maksab 10 eurot. Registreeri siin (vt 4. oktoober – Pärandtoitude valmistamise töötuba).
1. oktoobril avas Viljandi muuseum näituse „Laua ümber koos“, mis mõtestab ellujäämise kunstina toiduga seotud pärandkultuuri ning ühendab erinevate põlvkondade toiduvalmistamise lood. Näitus on väikeprojektina osaks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Näituse koostaja Inge Tõnisson avab selle tausta: „Toit on ühiste sündmuste oluline osa, ent sama tähtsad on kultuur ja väärtused, hoiakud ja oskused. Toitu ja vaimset kultuuri käsitlev näitus otsib kohalikke eripärasid, põlvest põlve edasi antavat pärimust ning kestlikkuse võimalusi. Ajas minnakse tagasi kuni 20. sajandi alguseni, vaadeldes Viljandi- ja Mulgimaa toidukultuuri esemete, fotode ja lugude kaudu.“
Muuseum tegi kevadel üleskutse jagada toidu valmistamise lugusid, millele vastas kokku 16 inimest. Neist 13 jagasid toiduga seotud mälestusi, meenutades isiklikke ja peretraditsioone nii toidu valmistamisest ja säilitamisest kui ka argitoimetustest. Lisaks toodi peredes kasutusel olnud retseptiraamatuid, nii trükiseid kui ka käsitsi kirjutatud vihikuid, mis peegeldavad toidukultuuri ja olmet põlvkondade lõikes.
Kogutud retseptid ja lood on koondatud illustreeritud köögilugude kausta, mis on näitusel lugemiseks ja ilmuvad digitaalsena muuseumi kodulehel. Teabele lisavad isikupära näitusel kuulatavad juttude salvestised.
Näitust täiendavad mitmed kohtumised ja pärandit tutvustavad õpitoad erinevatele vanuserühmadele. Esmalt on oktoobri koolivaheajal I ja II kooliastme lapsed oodatud tutvuma esivanemate retseptidega ning tegema köögitoimetusi. Täiskasvanud on 11. oktoobril palutud pärandtoidu õpituppa, mida juhendab hobikokk Grete Sirge.
29. novembril kohtume muuseumis Lia Virkusega, kes on Eesti toiduajakirjanik, kokaraamatute autor ja telekokk. Saame teada, kuidas sünnivad retseptid ja kokaraamatud ning toimuvad Prillitoosi võtted tema köögis. Vestlust juhib Mulgimaa peakokk Monika Peebo.
Sündmuste täpsem teave ilmub eraldi. Näitus kestab 1. veebruarini 2025 Viljandi muuseumi näitusemajas, Johan Laidoneri plats 10. Õpitoad toimuvad ka kõrval asuvas Tõrukojas.
Täname abi eest Ugala teatrit!
Lisateave: näitusekorraldaja Inge Tõnisson,
e-post inge.tonisson@muuseum.viljandimaa.ee, telefon 433 3664.
Konserveerimise kursus Viljandis augustis 1928. Jaan Rieti foto, VMF 478:20.
29. septembril kell 11–16 on muuseumi Tõrukojas taas Mulgi tikandi töötuba. Tikandit tutvustab ja tikkimist juhendab 6. taseme käsitöömeister Eda Kivisild. Osalustasu on 25 eurot, sisaldab materjali ja töövahendeid.
Taimeainelist Mulgi tikandit leiab sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurrättidel. Tikkimiseks on kasutatud taimedega värvitud ja kodus kedratud lõnga. Tikkimiseks kasutatakse vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet. Värvigamma põhitoonid on kollane, punane, sinine ja roheline. Roheline sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Punane maad, verd, tuld ja armastust. Kollane tähistas päikesevalgust. Värvilised motiivid on tavaliselt piiratud tumesinise lõngaga.
Lisateave: Tõrukoja tegevusjuht Eda Kivisild, telefon 528 3840, e-post eda.kivisild(ä)muuseum.viljandimaa.ee.
Neljapäeval, 26. septembril kell 16 kutsume muuseumi Tõrukojas peetavale loengule „Linukas – talunaise uhke peakate“. Kõneleb Eda Kivisild, kes annab põhjaliku ülevaate linukate kujunemisest, levikust ja erinevatest kandmisviisidest.
Linukas ehk talunaise uhke peakate oli populaarne 18. sajandi lõpus, eriti Järvamaal, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Eestis. 19. sajandi keskel jäi linukas kasutusele peamiselt pruudipeakattena. Linuka valmistamine oli kulukas, mistõttu said seda endale lubada vaid jõukamad talunaised.
Eda Kivisild on linukate uurija ja valmistaja. Koos Kadi Vingisaarega on ta avaldanud teadusartikli „Linukaid võib kanda mitut moodi: ei ole õiget ega valet kandmise viisi“, mis ilmus ajakirjas Studia Vernacula. Loengus käsitletakse linuka tähtsust ning selle kandmise traditsioone.
